Püüame lühidalt kokku võtta, millised arenguid Roubini visandas ja lisame omalt poolt, mida see Eesti jaoks tähendada võiks. Kõik stsenaariumid sõltuvad sellest, kas majanduskasv kiireneb või aeglustub ja kas inflatsioon püsib jätkuvalt kõrge või hakkab langema? Lihtne justkui. Või kuidas?

Esimese stsenaariumi võtmesõnaks on inglise keeles ’Goldilocks’. See väljendab olukorda, kus väiksele tüdrukule anti maitsta putru kolmest kausikesest ja talle meeldis enim see puder, mis ei olnud liiga kuum, liiga külm, vaid just paraja temperatuuriga.

Enamik Wall Street’i analüütikuid ja keskpangad soovivad seda ’Goldilocks’ stsenaariumi, kus majanduskasv püsib tugev ja inflatsioon hoitakse ca 2% juures. Eeldatakse, et ka COVID Delta variant suuremat pahandust ei tekita ja tarneahelate probleemid ajas lahenevad.

Turgude jaoks tekib roosiline eeldus, et ettevõtete kasumid kasvavad, mis hakkavad peegelduma üha kõrgemates aktsiahindades. Võlakirjade intressimäärad tasapisi normaliseeruvad koos järkjärguliste intressimäärade tõusuga, mis ei tekita turgudel erilist turbulentsi. Kõlab liiga ilusana, et reaalses elus tõsi olla.

Teine stsenaarium tooks kaasa ’ülekuumenemise’. Majandus hakkaks kiiresti kasvama kui tarneprobleemid lahenevad, väga lõtv raha- ja eelarvepoliitika suurendavad jätkuvalt nõudlust ja inflatsioon püsib kõrgel. Viimane on muidugi vastuolus tänase keskpankade mantraga, et inflatsioon on vaid ajutine. Turgude reaktsioon sõltub keskpankade tegevusest. Kui ei toimu jõulist sekkumist, siis turud mõnda aega kasvavad ja võlakirjade intressimäärad püsivad madalal. Juhul kui keskpangad hakkavad jõuliselt sekkuma, siis reaalintressimäärad kasvavad kiirelt ja aktsiaturgudel toimub suurem korrektsioon.

Kolmas stsenaarium viitab püsivale stagflatsioonile, kus inflatsioon on tänu lõdvale raha- ja fiskaalpoliitikale kõrge, aga majanduskasv pidurdub. Keskpangad on võlalõksus, kuna nii era kui ka valitsuste võlakoormad on väga kõrged ja intressimäärasid ilma turgusid raputamata tõsta naljalt ei saa. Lisaks raha- ja fiskaalpoliitikale mõjutavad kõrgemat inflatsiooni de-globaliseerimine, balkaniseerumine, migratsiooni piiramine, Hiina-USA vastasseis jms. tegurid. Turgudel hakkavad reaalintressid järsult kasvama ja aktsiaturud korrigeeruvad kiiresti karuturuks (vähemalt 20% langus varasemast kõrgpunktist).

Neljanda stsenaariumi puhul on peamiseks teemaks majanduskasvu kiire pidurdumine. Nõudlus väheneb kiiresti, juhul kui raha- ja eelarvepoliitilised stiimulid kaovad, mis toob kaasa inflatsiooni aeglustumise ja aktsiaturgude teatava korrektsiooni.

Vaadates Eesti majandust, siis II samba rahade liikumine tarbimisse on juba reaalselt kaasa toomas majanduse ülekuumenemist, mis tähendab II stsenaariumi käivitumist. Kiire majanduskasvu taustal peab silmas pidama ennekõike tööjõu puuduse teemat. Sellest tõukuv kiire palgakasv toidab inflatsiooni, samas kui hinnadumpingud teatud sektorites suruvad seal üha rohkem peale ebastandardseid töölepinguid, ennekõike madalapalgalisi ja ilma sotsiaalkaitseta töövõtulepinguid.

Valitsuse jaoks on vangi dilemma selles, mida antud olukorras ette võtta, et tulem Eesti ühiskonnale laiemalt oleks optimaalne? Rahandusminister Pentus-Rosimannus raporteeris, et Eesti mahub oma uue eelarvega juba Maastrichti kriteeriumide sisse. Iseenesest tore, aga hetkel mitte kõige olulisem teema. Maastrichti kriteeriumide jätkumine/mitte jätkumine saab ilmselt olema EL-s lähiajal üks fundmentaalse debati koht. Nii Prantsusmaa kui ka Itaalia (Peaminister kui ka ex- ECB juhi Mario Draghi isikus) on välja öelnud, et tegemist on minevikuparadigmaga ja nemad ei pea vajalikuks sellesse raamistikku naasmist.

Eesti majanduse jaoks on täna ikkagi küsimus number üks COVID-i kontrolli alla saamine. Sharpminder naasis just puhkusereisilt Hispaaniasse ja Portugali. Riiki sisenemisel kontrolliti kõiki nõutud tõendeid tõsiselt ja rangelt, riigi sees aga elu kees – paremad hotellid täis, kuulsatesse söögikohtadesse pole õhtul ilma broneeringuta lootust saada. Kuigi maskinõue kehtis vaid siseruumides, oli isegi tänavapildis vähemalt 4/5 inimestest maskides. Kui nõuded on kehtestatud, siis neid ka konsensuslikult täidetakse. Nii ongi Hispaanias täielikult vaktsineeritud üle 72% elanikkonnast ja nakatumiskordaja 80 (Eestis 658). Eks päeva lõpuks näeme, mis tagab kindlama majandusväljavaate, kas Eesti stsenaarium (kõik haiged, aga see-eest Maastrichti kriteeriumide raames!) või Hispaania stsenaarium.  

Kuigi turud ja keskpangad loodavad paljuski ’Goldilocks’ stsenaariumile, siis Roubini jaoks tundub algne ülekuumenemine ja hilisem võimalik stagflatsioon olevat oluliselt tõenäolisem stsenaarium. Peame temaga nõustuma ja hetkel pole mingit põhjust seisukohta muuta. Dr Burry kasutab oma Twitteri kontol pseudonüümi Cassandra. Cassandra oli Trooja kuninga Priamose tütar, kelle õigeid ennustusi keelduti uskumast, sest need olid ebameeldivad. Eks Dr. Burry ja Nouriel Roubini ja mõned teised väga head analüütikud/investorid (näiteks Sharpminderi eelmistest lugudest tuttav Russell Napier) on tänapäeva Cassandrad. Mida nad kipuvad osundama, ei meeldi paljudele, mugavam on uskuda roosilisemai stsenaariume. Aga valmistuda tuleks ka halvimaks.