Meile pakutakse üha uusi akronüüme ja eufeisme. Eestis populaarsed JOKK skeemid  ja kobarkäkid on eufeismid kas päris kriminaalsele tegevusele või siis äärmisele ametialasele lohakusele. Tänapäeva inimene on hellakene, ei taha et asjadest otse räägitakse, pigem tahab ikka uusi eufeisme, mis lasevad meil ennast paremini tunda, et asi päris hull ikka ei ole. Viimane kobarkäkk sai uue kainestava pöörde kui vahistati MES juhatuse liikmed kahtlustatuna COVID laenude ja toetuste mittesihipärases jagamises. Sharpminderi jaoks siin üllatust ei olnud. Olime juba üsna ammu oma Kreeka reformide loos sellele võimalusele selgelt viidanud kui võrdlesime seatud meetme tingimusi ja kasusaajate nimekirja. Loe siit.

Ega see pole palju parem ka KredExi Porto Franco kaasusega. Vaatame, millega seal asi lõpeb. Mõningase üllatusega avastasime, et KredExi kaasustega otseselt seotud MKM poolne peadirigent asekantsler Viljar Lubi, on Kaja Kallase valitsuse poolt edutatud Eesti suursaadikuks UK’s. Ilmne ametikõrgendus. „Tuleb osata elada“ on ilmselt kohased märksõnad selliste kaasuste puhul. 

Finantsturgudel on üks levinum akronüüm FOMO – ’fear of missing out’. Arusaadavalt, kui turud rallivad ja krüptoturg aeg-ajalt üle keeb, siis kes ei tahaks sellest osa saada! FOMO ei ole klassikaline ’tööriist’ kutseliste ja kõrge analüüsivõimega investorite hulgas. Nemad vaatavad, kuidas konkreetset aktsiat või muud vara, mille ümber ažiotaaž käib, shortida elik lühikeseks müüa. Kõige ilmekamalt väljendab seda nn Gamestopi kaasus USA’s. Redditi keskkonnast inspireeritud massiivsele väikeinvestorite osturünnakule jäid mitmed kutselised investorid alla ja pidid oma ’shortide’ pealt kaotuse sisse võtma, mõni suutis lühikest aega koos verinoorte investorite armeega natuke rallit kaasa sõita.

Eks ka meil lõi see FOMO efekt korra kõik lambid põlema kui II samba raha hakkas septembri alguses inimeste kontodele voolama ja sealt edasi teatud mahus siis ka kohalikule börsile. Aga see pidu ei saa kaua kesta. FOMO on oma olemuselt üksiku investori ahnuse sünonüüm. Kui naabril läheb hästi, siis seda rõõmu peaks ju ka mulle jaguma; nagu tema suuremat maja või uhkemat autot. Investeerimise reaalsusega on sel siiski vähe pistmist. Oluliselt huvitavam ja olulistele probleemidele keskendunum on akronüüm – FUD (Fear, Uncertainty and Doubt). Kõige klassikalisem näide siin on turu suur volatiilsus, eelkõige krüptodel. Kui veel suhteliselt hiljuti kukkus Bitcoin korra järsult pea 50,000 USD tasemelt alla 30,000 USD tasemele, siis FUD oli aktsioonis. Krüptoturg on ca 2 triljoni USD, seega mitte väike, aga kui võrrelda mitteriiklike pensionifondidega, siis üpris mikroskoopiline.

Maailma Majandusfoorumi uuring näitab, et mitteriiklikud pensionifondid on hetkel alarahastatud ca 70 triljoni USD mahus ja see defitsiit kasvab ca 5% aastas kuni 400 triljoni USD’ni. See on reaalne FUD probleem. Vaata lisatud väikest joonist. Eestis on probleem mõneti teisene. Hetkel lõikavad Isamaa poliitikud loorbereid II samba vabakslaskmise pealt, aga see ei lahenda kuidagi pikaealisuse ja madala riikliku pensioniga seotud probleeme tulevikus. Uued lameteleviisorid, pehmed diivanid või kallilt ostetud Tallinna Börsi aktsiad ei lahenda pensionipõlve rahastamise probleemi vaid pigem võimendavad neid. Ka ei saa meie II samba pensionifonde võrrelda tööandja pensionifondide probleemistikuga, kus on tuleviku väljamaksed fikseeritud (defined benefit printsiip), meil sõltub väljamaksete maht inimese palgast (defined contribution) ja fondide tootlusest. Lõpptulem on seega turupõhine.