'Kreeka 2.0' ja Eesti reformi 'kimbukesed'
Foto: Erakogu
Sharpminder
Lugedes viimaseid uudisvooge Eestist ja laiast maailmast on silma jäänud paradoks, et Eesti on kreekastumas ja Kreeka riigina tegemas tõsist ’come-back’i’. Kreeka on muutumas selliseks Eestiks nagu me ennast peeglist armastame näha – edumeelne, efektiivne, julge reformija. Kreeka 2.0 ei ole skoor pallimängus, vaid koodnimetus riigi majanduse üldiseks re-stardiks ja COVIDi järgse Kreeka ülesehitamiseks.
Me mäletame veel hästi, et Kreeka sattus 2007-2008 globaalse finantskriisi tulemusel väga keerukasse olukorda. IMF ja Eurotsooni riigid koos Euroopa Keskpangaga pidid eelmise kümnendi algul korduvalt keerulistel läbirääkimistel panema kokku abipakette Kreeka päästmiseks. Eesti tänavafolklooris ja paljuski EKRE retoorika taustal jäi paljudele mulje, et ka Eesti maksumaksjad saatsid miljardeid eurosid Kreeka suunas, kus need abirahad kadusid kui ’mutiauku’. Reaalselt pole seni ühtegi eurot Eestist Kreeka suunas teele läinud ning väga-väga suure tõenäosusega toonaseid laenukäendusi pole kunagi vaja käiku lasta. Kreeka on suutnud tänu troika (EK, ECB ja IMF) karmile ja poliitiliselt äärmiselt ebamugavale diktaadile, oma august välja ronida.
Kreeka oli oma toonases õnnetuses paljuski ise süüdi. Kehv maksukogunemine ja üldine ebatõhus administreerimine, labased pettused jms., mis on Kreekale jätnud suure luuseri maine. Aga ühtki kriisi pole mõistlik lasta raisku minna. Nii määraski Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis 2020 veebruaris Küprose kreeklase, Sir Christopher Antoniou Pissaridese, juhtima ’Kreeka 2.0’ tegevusplaani koostamist (vaata pilti).
Foto: Wikipedia
Pissarides pole kergekaallane – pikaaegne London School of Economics Regius professor on 2010 aasta Nobeli preemia laureaat majandusteadustes. Tema uurimisvaldkonnad on ennekõike tööhõive, majanduskasv ja majanduspoliitika. Regius professori nimetus, mille kohta Sharpminderil tuli Wikipeediast järgi vaadata (loe siit), on äärmiselt prestiižne nimetus, mida omistab Briti monarh läbi kuningliku ametissenimetamise. Elavaid ja töötavaid Regius’eid on vaid käputäis.
’Kreeka 2.0’ plaani käimatõmbamine langes kokku COVIDi kriisiga ja sellelt pinnalt on see kava ka kokku pandud. ’Kreeka 2.0’ on kooskõlas nii Recovery and Resilience Facility (RRF) printsiipidega kui ka Euroopa 2021-2027 eelarve raamistikuga. Nii kavatseb Kreeka lisaks kogu 32 miljardile eurole RRF’st leida täiendavaid erasektori vahendeid ca 25 miljardit. Kogumõjus peaks see andma ca 7% kõrgema SKP aastaks 2026 ja iga-aastaselt täiendavat vähemalt 30 baaspunkti kasvu ning looma ca 180,000 uut töökohta (vaata joonist).
Uute töökohtade lisamine vähendaks tööpuudust praeguselt ca 15% tasemelt ca 11% tasemele. Ka see ei ole väike number, aga suur samm pea 30% tööpuuduse määrast, millega riik kriisijärgselt eelmisel kümnendi keskel silmitsi oli.
Kreeka plaan on mahukas, kokku ca 2000 lk. Väga hea lühikokkuvõte on loetav selle pdf presentatsiooni vahendusel. Viimases on ära toodud 62 kõige olulisema reformi ja nende teostamiseks vajalikku 105 investeeringut koos maksumusega. Plaani fookuses on rohe- ja digipööre, aga ka ühiskonna tugevam sidustamine. Peaminister Mitsotakis esitles seda kava Kreeka Parlamendile 31. märtsil ja lähipäevil esitatakse see kinnitamiseks Euroopa Komisjonile. EK poolt tulnud sõnumite põhjal on tegemist väga-väga hea kavaga RRF rakendamiseks. Võib-olla seni parima kavaga üldse, mis on liikmesriikide poolt esitatud. Kreeka jõudis esimese EL riigina kokkuleppele ka Euroopa Investeerimispangaga (EIB) nende abil 5 miljardi laenu investeerimiseks RRF vahendite arvel.
Pissaridese komitee 5 printsiipi
Pissaridese poolt juhitud komitee pakkus välja ka 5 printsiipi, millega RRF laenude osa (12,7 miljardit eurot) rakendatakse. Need on:
- Laene väljastatakse vaid läbi rahvusvaheliste pankade või siis läbi riigi oma pangasüsteemi;
- Laenud lähevad vaid erasektori ettevõttetele turutingimustel, ilma riigi osaluseta;
- RRF maksimaalne panus projekti on 50%;
- Tegemist on alati kaasfinantseerimisega ja seda ilma riigi garantiideta;
- Pankadepoolne täiendav finantseerimine peab olema vähemalt 30% ja investoritel vähemalt 20%.
Kõlab loogiliselt ja hästi. Omakapitali investeeringuid teeb Kreeka läbi Hellenic Development Bank of Investments’i (HDBI). Viimane oli varasemalt tuntud kui TANEO ja oli riigi poolt hallatav fondi fondide struktuur. Viimastel aastatel on TANEO struktureeritud ümber rahvuslikuks arengupangaks HDBI, mille üle teostab pangajärelevalvet keskpank. TANEO meenutas natuke Eesti KredEx’it, aga HDBI on KredEx’ist juba pikk samm edasi.
Foto: erakogu
Mis jäi silma?
Paar väikest nopet konkreetsete projektide osas, mida Kreeka plaanib oma 2.0 kava raames teha ja mis võiksid olla asjakohased ka Eestis:
- Kreeka viib riigi digitaliseerimise kava raames ülikiire interneti veealuste kaablitega oma väikesaarteni ja ühendab ka Küprose Kreeka osa üldisesse kiiresse võrku. See tähendab, et nad on valmis riigipoolseteks kuludeks, et lahendada lõplikult ’viimase miili’ probleem. Kreeka kulud on ilmselt suuremad kui oleks ’viimase miili’ lahendamise suhteline kulu Eestis. Veel veebruari alguses väitis minister Sutt, et iga koduni kaabli vedamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Keegi ei väidagi, et see saaks olla majanduslikult otstarbekas; küsimus on hoopis selles kas, meil on riik kõikide kodanike jaoks või on see olemas ainult erinevates ’keskustes’? Eesti kaart ei peaks olema täidetud suuremate ja väiksemate valgete laikudega, kus riik ei taha oma kodanike jaoks kohal olla, kuna see on ’liiga kallis’.
- Kreeka plaanib oma 2.0 plaani raames pöörata palju tähelepanu sellele, et soodustada väikeettevõtete ühinemist ja liitmist, et läbi suuremate ettevõtete olla konkurentsivõimelisemad. Ka rahvusvaheliselt. Paljude mikro-ettevõtete probleem on olemas ka Eestis. Kokkuvõttes kaotatakse mastaabiefektis ja sisulises konkurentsivõimes. On mõtte koht, kuidas seda probleemi Eestis lahendada?
- Kolmas punkt, mis Sharpminderile silma torkas, on seotud maksude kogumise ja maksubaasiga. Eestis ei ole maksude kogumine üldiselt probleem, aga Kreeka soovib tõhusamast maksukogumisest saadavat ressursi kulutada sidusama ühiskonna edendamisele. Sisuliselt tähendab see jõukamate detsiilide ja ettevõtete suuremat maksukoormust. Meil ei soovi maksubaasi laiendamist keegi arutada. Paradoksaalselt juhib Kreeka valitsust ja ’Kreeka 2.0’ elluviimist partei New Democracy, mis on paremliberaalne erakond ehk meie Reformierakonna analoog.
Kokkuvõttes saab ’Kreeka 2.0’ kohta öelda – „Bravo! We like this stuff!“.
Kreeka häda on alati olnud kehv administreerimine, aga anname neile uue võimaluse. Kogu ’Kreeka 2.0 ’rakendamine on pandud ase-rahandusminister Theodoros Skylakakise õlule. Meie mõttes on ta portfellita minister, aga vastutab 100% ainuisikuliselt kava rakendamise eest ja omab seadusandlike algatuste õigust. Ka siin on asi selge ja jääb vaid soovida head toimetamist!
‘Eesti 2035’ ja meie reformi kimbukesed
Tulles nüüd Kreekast koduse Eesti pinnale, siis meil ei ole ’Eesti 2.0’-i ega ka nobelistist Regius professorit, kelle abil riigile ja majandusele suund kätte näidata ja selleks konkreetne tegevuskava kokku panna. See-eest on meil palju õhinapõhised sädeinimesi, kõikvõimalikke suunamudijaid ja ’lehma lellepoegi’. Kõik on eksperdid, kas ühiskonna ja juhtimise teemadel, majanduses või siis riigi kaukast oma rahakoti täitmisel. Ja muidugi on meil ’Eesti 2035’, mille järgi kõik valitsused on lubanud elama ja valitsema hakata.
Ka Sharpminder luges kogu tahtejõudu kokku võttes läbi Ratase II valitsuse viimastel päevadel vastu võetud ja rahvaliku ideekorjega alguse saanud ’Eesti 2035’ arengukava. Sealt leiab palju ilukõnet stiilis „reformide kimbukesed“, „digipesad“ jmt., kuid vähe konkreetsust ja selgeid ettepanekuid, kuidas midagi reformida ja mis see võiks maksta? Võtame näiteks eesmärgi, et „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“. Selle eesmärgi all on deklareeritud, et „avatud ühiskond toetab ühist väärtust loovaid muutusi ja tuleb toime riigi ja rahva ees seisvate proovikividega”. Ainuke numbriline mõõdik kogu selle ilukõne all on püsiva suhtelise vaesuse määr. Irooniliselt oli see näit 2017 15,6%, 2018 oli kasvanud 16,7%’ni ja aastaks 2035 on eesmärk jõuda uuesti 2017 aasta tasemele 15,6%. Absurd! Ühesõnaga, me ei hooli, ega kavatse vaesuse teemaga ühiskonnas tegeleda, vaid piirdume ilukõnedega poliitikute ja õhinapõhiste sädeinimeste poolt.
Muidugi ei saa ’Kreeka 2.0’ plaani ja ’Eesti 2035’ plaani otseselt võrrelda. See oleks õunte ja pirnide võrdlus. Kreeka plaan sai impulsi vajadusest teha riigis sisuline restart ja nende ’õnneks’ kattus see COVID kriisi puhkemise ja sellest väljatuleku planeerimisega. ’Eesti 2035’ lähtus ÜRO üldisest huvist, et riigid teeks oma pikaajalisi arengu plaane, mis oleks nende visiooniga kooskõlas. Mis muidugi ei tähenda, et ’Eesti 2035’ võiks olla oluliselt sisukam, täpsemalt vajalikke reforme kaardistav ja konkreetseid investeerimisvajadusi välja toov.
Kuidas edasi?
Kahjuks tundub Peaminister Kallas astuvat samasse ämbrisse, kui planeerib teha laiapõhjalist ideekorjet selleks, et saada teada, milline peaks olema Eesti kriisist väljumise kava? Jälle läheks käiku õhinapõhiste sädeinimeste välgatused, mitte reaalsed ekspertteadmised. Kui Sharpminderil oleks võimalus Peaminister Kallasele nõu anda, siis tema tänane majandusnõunik Ardo Hannson või pikaajaline IMF tippekspert Peter Lõhmus (koos oma Kreeka päästmise kogemusega) oleksid ilmselt Eesti parimad variandid nobelist Pissaridese rolli täitma. Laseks neil ruttu kokku panna ekspertrühma, kes 2021 aasta lõpuks võiks esimese tõsisteltvõetava drafti kriisijärgse Eesti 2.0 kohta lauale panna. Koos konkreetsete reformide, nende raames vajalike investeeringute jms-ga. Seda plaani võiks ja peakski seejärel avalikult arutama.
Kaos rahadega
Aga kahjuks meil hetkel head plaani ei ole, mistõttu palju asjad triivivad omasoodu. Paljud probleemid tunduvad kuhjuvat just rakendusüksustesse (sihtasutustesse) nagu KredEx ja Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES). KredEx’ist on meil palju juttu olnud ja kahjuks tõi viimane nädal lisa kui üks õhinapõhine sädeinimene, kes juhtis Start-Up Estoniat oli programmi eelarvet ca 1,3 miljoniga uljalt üle kulutanud. Vea avastas juhuslikult teda lapsepuhkusel asendav töötaja. Kus olid KredEx’i juhatuse silmad ja miks polnud eelarve kasutamine jälgimise all? Kuidas sai üldse selline tubli noor naisterahvas suure programmi juhiks, kui tal puudub igasugune eelarvestamise ja finantsjuhtimise kogemus? Kas Kredexi majandusaasta auditid on olnud üleüldse vigased? Küsimusi on rohkem kui vastuseid. Aga sellised sädeinimesed on Eesti avalikus sektoris ’kuum kaup’ ja kui KredEx lapsepuhkuselt naasjale on põnevaid väljakutseid ilmselt ridamisi tulemas. Igal juhul võlus MKM kohe välja 1,5 miljonit uut raha programmi edasiseks ajutiseks rahastamiseks, sest head asja ei saa ju kraavi lasta. Keegi süüdi ei ole, ega ei jää ka.
Maaelu küsimustest on Sharpminder seni suure kaarega mööda käinud, kuna kompetentsi selles pole. Aga kui pinnale ujusid skandaalsed uudised MES kaudu rahastatud MES (st. Eesti riigi) laenugarantiidest COVID kriisimeetmete paketi raames, viskasime pilgu peale. Esimese hooga tekitasid suuremate kasusaajate nimed segadust. Mis on pistmist maaeluga elektrirataste startup’il Ampler Bike? Viimane tegutseb ennekõike eksport-turgudel ja omab peakorterit Telliskivi kvartalis. Vaatasime lähemalt. MES kodulehel on COVID käenduste kohta omaette leht (vaata siit). Meetme nimi on igati selge ’COVID-19 laenukäendus bio- ja maamajandusettevõtjatele’. On toodud ka konkreetsed sihtrühmad, millede puhul ei teki kahtlust käenduste sihipärasuses. Üllatus saabub siis, kui vaadata selle meetme, rõhutame – ’COVID-19 laenukäendus bio- ja maamajandusettevõtjatele’, kasusaajate nimekirja (vaata siit). See on üks halvemaid üllatusi, mida Sharpminder oma senises COVID kriisi abipakettide uurimises on kogenud.
Nimekirjast leiamegi Ampler Bikes OÜ kahe laenugarantiiga summades 800,000 ja 1,711,000 EUR. Tundub olevat suurim kasusaaja üldse. Kuigi tubli Eesti startup, siis mis seos on tal maa- või biomajanduse ettevõtetega? Keegi MES nõukogus sõidab nende rattaga?
Lihtsalt näitena leiame nimekirjast veel Rehvid Pluss OÜ kolme laenugarantiiga summades 500,000, 300,000 ja 210,000 EUR. Eks me kõik, sh ka maainimesed, vahetame ja ostame oma autole rehve, maainimesedki vaatavad televiisorit, kuulavat raadiot ja käivad välismaal puhkamas. Aga milleks üldse ühele ettevõttele kolm COVID käendust? Tundub, et rohkem ei jõutud lihtsalt taotlusi toota, enne sai MES garantiilimiit otsa.
Omaette pärl tundub olevat samas nimekirjas Aidu Tuulepark OÜ. Tegemist on vendade Sõnajalgadele kuuluva tuulepargi valdusfirmaga, kes käib TTJA ja Kaitseministeeriumiga kohut ja niipalju kui meedia vahendusel aru saab, siis peab Aidu Tuulepark ühe pooleldi seisva hiiglasliku tuuliku demonteerima ja kogu asi seisab. Muidugi tekivad siis likviidsusprobleemid, aga nendel on null seost COVIDi kriisiga. Lisaks on Aidu Tuulepark OÜ, nagu ka nimi ütleb, energeetikavaldkonna ettevõte, mitte maa- või biomajanduse ettevõte. Absurdiks teeb kogu asja muidugi see, et kui Aidu käib jätkuvalt riigiga kohut või kui on sunnitud ebaseadusliku ehitised lammutama, siis aitab MES seda lahkelt rahastada. Kreeka kõige halvemas tähenduses, mitte Kreeka 2.0.
Ferrariga Kreekasse
Sharpminderile on meeldinud Ardo Hanssoni eelmise aasta ütlus, kui Ratase II valitsus hakkas uljalt laenama, sj. paljuski jooksvate kulude katteks. Hanssoni sõnul sõidab Eesti Ferrariga Vahemere äärde ja peab bussiga vaevaliselt tagasi loksuma. Vaadates MES ja KredEx käitumist, siis tuleb nentida, et me olemegi juba uljalt n.ö. eelmisesse Kreekasse jõudnud. Rehepaplus on meil ju rahvuslik sport ja selleks ka jääb, kui me ise muutuda ei taha.
Foto: Vivek Wagh, Unspash
Kokkuvõtteks
Kui siiski seda KredEx ja MES probleemi tervikuna vaadata, siis Sharpminderi arvates ei saa piirduda vaid osade nõukogu liikmete väljavahetamisega nagu ministrid Sutt ja Kruuse on seni teinud. Tuleb joonestuslaua juurde tagasi minna. Tagasivaates, kui KredEx puges nahast välja, et suurettevõtele iga hinna eest laene välja jagada, hoides samas ranget joont laenukäenduste osas, siis MES läks oma bio- ja põllumajanduse sildi varjus turgu lihtsalt üle lööma ja käendas kõike ja kõiki, mis veel elus juriidilised kehad olid. Ükskõik, millega nad tegelesid. Viimane on juba pigem paragrahvimaiguline tegevus. Kuna MESi nõukogus on oma poole toa jagu rahvast, siis kindlasti liikus välguna sõna, et pole mõtet KredEx’iga jamada, kui siin raha lausa vedeleb maas. Ole vaid ’lehma lellepoeg’ ja tule korja üles.
Aga, et mitte lihtsalt vinguda, siis pakume Sharpminderile omaselt välja ka ettepanekud olukorra parandamiseks. Mõned neist on juba tekstis kõlanud:
- Vaja on paremat plaani kui ’Eesti 2035’. Ilukõned ei vii riiki ja rahvast edasi. Peaminister võiks anda Ardo Hanssonile või Peter Lõhmusele volitused luua töörühm ja koostada adekvaatne 5-6 aasta plaan tagamaks suuremat majanduskasvu ja tugevamat/tervemat ühiskonna. Palju aega on raisku lastud, aga 2021 aasta lõpuks võiks uus plaan laual olla.
- Vaja on täiendada/parandada rahastamise tööriistakasti. Siin on mitu võimalust. Esiteks, Eestis pole head riiklikku omakapitali investeerivat keha nagu kreeklaste Hellenic Development Investment Bank (HDBI), või soomlaste TESI. Siin on variandid, mille esialgsed mõtted pakkusime välja eelmise kevade loos, vaata siit. Muidugi oleks tollasesse plaani vaja korrektuure teha. Teine tee on up-grade’ida KredEx tõeliseks investeerimispangaks nagu kreeklaste HDBI, taolteda sellele pangalitsentsi ja anda Finantsinspektsiooni järelevalve alla. KredExi juhtimine vajaks samuti korrektuuri, kui võimalik tuleks palgata no-nonsenss pikaajaline sektori tippjuht nagu Erkki Raasuke või sama masti inimene seda asja ohjama ja juhtima.
- Kindlasti saaks ja peaks riik omakapitali investeeringutega toetama digi- ja rohepööret erasektoris.
- MES on raskem kaasus ja kuis see sõltuks vaid Sharpminderist, tuleks see kontor sellisel kujul kinni panna. Kogu garantiide andmise protsess tuleks liita KredEx’iga ja mingite kummaliste pehmete laenude andmine lõpetada. See oli Sharpminderist Rauli mantra kui sai alus pandud KredExile ja siinkohal pole midagi muutunud. Elu on värvikalt näidanud, et riik laenuandjana on saamatu/korrumpeerunud ja ’lehma lellepoegade’ paradiis.
Kokkuvõttes loodame parimat ja ehk ei lähe nii nagu tavaliselt. Ilusat kevadet kõigile lugejatele.
Foto: erakogu