Sharpminderi horoskoop 2022. aastaks
Circa mai 1914, Berliin. Charlie Chaplini filmi plakat Prenzlauer Bergi linnaosas, Foto:360b, Shutterstock
Sharpminder
Sharpminder ei oska sea põrna pealt ennustada. Toro- või astroloogilisi tähekaarte me ka ei loe. Sharpminderist Anu piilub küll mõnikord Mangi horoskoopi, aga püüame ikka jääda faktitäpseks ja lähtuda teaduslikest meetoditest niipalju kui võimalik. Tulevikku vaatamine ei saagi olla täppisteadus, aga mitmetele trendidele ja võimalikele mõjuritele on võimalik osundada
Tänud
Kõigepealt tahame tänada oma lugejaid, kes ikka ja jälle meie lood üles leiavad ja meid hea sõnaga meeles peavad. Suur-suur aitäh teile kõigile ja teid ei ole üldsegi vähe! Püsige terved ja olge hoitud.
Teiseks on meil väga hea meel koostöö üle EPL/Ärilehega Ekspress Meedia Grupist, mis sai alguse 2021 a. suve hakul. Oleme leidnud siit palju uusi lugejaid. Kui enne meie koostöö algust kõikus Sharpminderi blogilugude loetavus paari tuhande kandis kuus, siis Delfis oleme sageli jõudnud oluliselt suurema lugejaskonnani. Seni menukaim lugu on aastast 2020 – ’Politics -Who Gets What, When, How – Tallink ja Bolt’ (loe siit), kogudes Delfis üle 38 000 lugeja. Selle aasta menuk – ’Quo Vadis Eesti?’ (loe siit), sai üle 36 000 lugeja. Siia lisanduvad Sharpminderi blogist lugejad. Populaarsematel lugudel näitab statistika lugejaskonda 10 000-15 000 vahel. Klassikud ütleksid, et ’pole paha’, sest Sharpminderi blogi startis siiski alles aprillis 2020 (muuseas, sama kaua on meiega olnud ka COVID). Usume, et oleme tänaseks üles leidnud oma lugeja, kes naudib võõramaiste terminite ja graafikute rägastikku, vürtsitatuna kunsti- ja kultuurilooliste paralleelidega.
Tähistame koos lugejatega. Foto: Jeshoots.com, Unsplash
‘Bullseye’
Enne kui minna tulevikku, on tark heita pilk seljataha ja vaadata, millise pagasi me 2021. aastast kaasa võtame? Alljärgnevalt on valik teemasid, kus Sharpminder täppi pani ja mille tähtsus tulevikus ilmselt veelgi kasvab.
Esiteks, ’täiusliku tormi’ metafoor (’The perfect storm’). Esimene selle sarja lugu (loe siit) ilmus 25.02.21. Enne seda polnud märgata, et Eesti meedias seda fraasi keegi kasutaks. Tänaseks on ’täiuslikust tormist’ saanud sõnapaar, mis ekspertidel sageli huulil, ükskõik kas jutuks on elekter, gaas, inflatsioon, COVID või mis iganes. Sharpminderi esimesele tormiloole tulid ka järjed – osad II (loe siit), III (loe siit) ja IV (loe siit).
Teiseks, inflatsioon. Kui tormilugudega alustasime, siis oli maailmas, eriti keskpankadel, baasnarratiiv, et inflatsioonipuhul on tegemist ülemineva nähtusega. Esimesi tormilugusid sai jagatud oma eks kolleegidega Eesti Panga juhtkonnast. Tagasiside pareeris Sharpminderi stsenaariumi – lood on ju head, aga inflatsioon on üleminev teema ja Sharpminder on siin selgelt üle pingutanud. Aga siin me nüüd siis oleme – Fed on inflatsiooni ohjamise tõstnud oma rahapoliitika keskmesse ja lubab kuni kolme intressimäärade tõusu aastal 2022. Bank of England (BoE) üllatas eelmisel nädalal turgusid esimese intressimäärade tõusuga pärast COVID kriisi puhkemist. Vaid ECB toimetab veel ülimalt ettevaatlikult, aga eks nende reageerimiskiirust pärsivad liikmesriikide poliitilised erihuvid. Inflatsioon on majanduspoliitiline teema nr. 1 ja selles ei ole täna enam kahtlust.
Kolmandaks, püüame anda endast parima, et tuua meie lugejateni arenguid Euroopa Liidus (Komisjonis) ja teisi globaalseid sotsiaal-majanduslikke initsiatiive, mis puudutavad Eestit otseselt. Nii kirjutasime viimase aasta jooksul kaks korda globaalsest tulumaksukokkuleppest (loe siit ja siit). Need lood tõid mõlemal korral kaasa RE mõnede endiste ja tänaste poliitikute vahkviha, mis läks välja ka isiklike solvanguteni. Sharpminder ütleb selle kohta – „Las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi“. Ükskõik kui kaua mõned poliitikud neile mittesobivaid rahvusvahelisi algatusi maha salata püüavad, ühel päeval jõuavad need ikka kodutanumale. Jaanalinnupoliitika ei ole kõige targem poliitika.
Neljandaks, püüame hoida tähelepanu all ka koduseid teemasid, mida hoogsalt kalevi alla pühitakse nagu tervishoiu rahastamine või pikaajaline hooldus. Kirjutasime nendel teemal kahel korral (loe siit ja siit). Heaoluteemade käibesse jäämisega läheb raskemini, sest eestlane justkui häbeneb endiselt riigilt tuge saada ja rassib kasvõi hambad ristis omapäi edasi. Poliitikuid need teemad ka ei eruta ja ainsad, kes meie parajalt kriitilistele ja radikaalsetele tõlgendustele närviliselt reageerisid, olid riiklikult rahastatud analüüsikeskused. Ju elavad nad arvamuses, et neile kuulub tõe monopol ja mingitel blogijatel siin sõnaõigust pole.
Foto: Oliver Buchmann, Unsplash
2022 ja edasi
COVID ja globaalne majanduskasv. COVID on maailma majandust ja inimeste elusid mõjutanud ilmselt rohkem kui ükski teine sündmus pärast II maailmasõda. Ja lõppu ei näi tulevat. Detsembri alguses Lõuna-Aafrikast levima hakanud Omicron tüvi levib kulutulena; esimesed Euroopa riigid (Holland) on juba läinud lock-down’i või on oluliselt piiranguid karmistamas (UK, Saksamaa, Prantsusmaa). Peter Berezin, BSA Reserachi globaalne strateeg nendib läbi musta huumori prisma, et kreeka tähestiku tähed saavad enne otsa kui COVID’i kõikvõimalikud mutatsioonid inimesi ja majandusi kimbutamast lakkavad. Seetõttu on COVID vaatamata suurtele edusammudele vaktsiinide ja ravimite loomisel ikkagi probleem number 1. Me ei räägi siin ainult majanduse kasvamisest või jahtumisest, vaid ka töömaailma muutumisest, võimu ja teaduse legitiimsus muredest, globaalse solidaarsuse defitsiidist ja sotsiaalsetest vastasseisudest riikide sees.
Polariseerumine vaktsiini/teaduse usku inimeste ja anti-vaxxerite vahel nii Eestis kui mujal pigem süveneb kui leeveneb. Mõneti meenutab olukord stseeni Eesti omaaegsest filmist ’Inimesed sõdurisinelis’, kus Velikije Luki all võitles eestlasi nii Saksa kui Vene poolel. Saksa kaevikutest kostnud hõiked – ’Eesti poisid tulge üle, saate kõhud täis ja jõuluks koju!’, ei leidnud palju järgijaid. Mõlemad leerid olid valmis võitlema vihase lõpuni. Tundub, et nüüdki läheb nii. Vaktsineeritute osakaal on Eestis nagu kinni naelutatud 60% piirimaile ning ei aita siin armu-ega hirmusõnad. Pigem loevad grupikuuluvus ja ka lihtsalt poliitilised mängud.
Detsembri alguses, kui BSA oma ettevaatava analüüsiga välja tuli, siis oli nende kaartidel prognoositud tugev majanduskasv 2022. aastaks (vaata joonist). Selgelt üle eeldatava trendijoone. Samas pole üldse veel selge, mida teeb Omicron või mõni järgmine COVIDi mutatsioon.
Allikas: BSA Research 02.12.2021
’Inflatsioon. Kui 2021 aasta esimesel poolel võis teema kui ’ajutise’ tulevikustsenaariumidest välja jätta, siis täna seda teha enam ei saa. Väga suure tõenäosusega jääb see läbima ka algava aasta majanduspoliitikat. Kõige rohkem teeb analüütikutele muret kõrge inflatsioon lühikeses, st paariaastases perspektiivis (vaata joonist). Samas pole väga selge, kui kiiresti ikkagi tarneahelad taastuvad ja inflatsioon kontrolli alla saadakse?
Allikas: BSA Research 02.12.2021
Pikaajaline inflatsioon ei ole täna veel kaardil ja 2022 aastal tuleb pigem tants – kaks sammu edasi, üks samm tagasi. Püsikaupade nõudlus, mis on paljuski vedanud inflatsiooni 2021. aastal, võib hakata tsükliliselt langema, enne kui uuesti tõuseb. Kuigi konteinervedude hinnad on hetkel langustrendis ja ka suuremate sadamate, ennekõike USA Läänerannikul, laevade ootejärjekorrad lühenevad, siis kiireid lahendusi siin ei ole. Omriconiga seotud lock-down’id Aasias võivad tekitada uusi tarnete pudelikaelu ja kõik hakkab otsast peale.
Kohanevad ka tootjad. Kui pikalt oli firmade lipukirjaks –’Just in time’, siis nüüd on see asendumas sloganiga ’Just in case’. Globaliseerimine on tootmises oma apogee saavutanud juba oma 10 aastat tagasi ning hakkab nüüd pigem tasapisi taanduma USA-Hiina teravneva vastasseisu ja ka tarneahelate lühendamise läbi (vaata joonist). Kuidas mõjutab inflatsiooni tootmise tagasikolimine Aasiast kallima tööjõuga lähematesse piirkondadesse (kas või Ida-Euroopasse), seda me täna veel lõpuni ei tea. Me ei tea, kas tarbijad on valmis leppima pigem kaupade hilinemise või nende kallinemisega?
Allikas: BSA Research 02.12.2021
Palkade ja hindade dünaamikal tasub pilku peal hoida, eriti USA turul. Väga lihtsalt võivad palgad hakata eest ära jooksma ja asendama tarneprobleeme, kui peamist inflatsiooni õhutajat. Oleme oma lugudes korduvalt viidanud sellele, kuidas 60ndate teisel poolel täishõive toel inflatsioon ’lendu’ läks (loe siit). Sama probleem võib 2022 rohkem vaevama hakata ka Eesti majandust, kuna intressimäärade tõusu ECB hetkel ei luba, samas palgaralli on hoogu vaid juurde saamas ja IA laialdane kasutuselevõtt tootmises jääb lähiajal ikka veel jõulumuinasjutuks.
Kapitaliturud. Sharpminderi varasem ennustus, et aktsiaturgudel tuleb raske aasta, pole täitunud. Aga üha rohkem kõlab analüüsidest vastu hoiatus, et turud on kriitilise piiri peal ja suur korrektsioon on kohe algamas. Detsembrikuine volatiilsus turgudel on selge märk, et ollakse väga-väga närvilised ja Omriconi levik vaid lisab ebakindlust. U.S. Treasury 10-aastased võlakirjad on pelgupaik, kuhu hetkel varju joostakse. Lubatud ’viimasest tangost’ aktsiaturgudel on saanud tantsumaraton, kus üha uute lisalugude najal viimast võetakse. Aga ükski pidu ei kesta igavesti. Värskeim info USA aktsiaindeksite futuuride osas on muret tekitav (vaata joonist).
Allikas: Bloomberg
Investorite meelsus on samuti üha rohkem liikumas ’karuturu’ suunas, kuna on raske näha, kuidas majandused kestlikult kasvama hakkaksid, mitte ei läheks sügavasse langusesse. Vaata kasvõi all olevat joonist.
Allikas: BSA Research 02.12.2021
Esimest korda loeb Sharpminder juhtiva analüüsimaja BSA raportist välja, et 2022 a. on oodata ’yield curve’ jätkuvat lamenemist, intressimäärade tõusu aasta lõpuks, millele järgneks sügav ’karuturg’ ja majandussurutis. Viitega aastatele 2024-2025 kasutas BSA analüüs ka kurikuulsat sõna ’stagflatsioon’, millest oleme oma lugudes juba kirjutanud (loe siit). Nagu elu on näidanud, liiguvad mõned ajateljed, nagu näiteks inflatsiooni oma, kiiremini kui oodatud. Seni on aktsiaturg olnud kui peategelane filmist ’Visa hing“ – löödud, aga mitte lõplikult.
Hiina kinnisvarasektor. Nõrganärvilistel ei tasu pilku liiga palju sisse sinna heita, aga tegemist on probleemiga, mis võib 2022 a. võtta globaalsed mõõtmed. Sellest pole palju aega tagasi, kui nooblimatest majandusväljaannetest sai lugeda Hiina kinnisvara-arenduse suurima vaala, Evergrande, raskustest ja suurtest kahtlustest, kas dollarites de-nomineeritud võlakirjad lunastatakse tähtaja kukkudes või mitte? Seekord raha leiti, aga probleemid selle ettevõttega pole kuhugi kadunud. Probleemi kui niisugust tuleb aga vaadelda kahest aspektist –poliitilisest ja majanduslikust, st Hiina suurte kinnisvaraettevõtete omanike ja võlausaldajate vaatest.
Alustame poliitilisest vaatest. Oma hiljutises suures Hiina loos (loe siit) pajatasime, et Peking rikkurite pisaraid ei usu. Samas on kinnisvara sektoris toimuv ka sügavalt poliitiline probleem. Suurlinnade, näiteks Šanghai, uued korterid müüakse maha juba paberil, projektidena, kuna nõudlus on tugev. All olevalt jooniselt on aga näha, et arendajad on nendest seni valmis suutnud ehitada jämedalt poole ning see on reaalne probleem. Hiina KP ei saa kuidagi endale lubada, et miljonid hiinlased tulevad kinnisvarafirmade pankroti korral tänavatele nõudma neile lubatud ja osaliselt juba makstud kortereid.
Allikas: BSA Research 02.12.2021
Samal ajal laienevad raskused Evergrandelt üha rohkemate kinnisvarafirmadeni, millel kõigil on tuumikomanikuks mõni ülirikas Hiina perekond. Meestest perekonnpead koonduvad samal ajal nn pokkeriklubisse. Kui ikka pappi on, siis võib hiina kombe kohaselt endale ka hasarti ikka lubada. Rikkale ei tule pisar silma, kui tuleb mingil käel suurem kaotus sisse võtta. Meelelahutust on samal ajal küllaga. Tavainvestoritel ja võlausaldajatel suurt meelelahutust siin pole, nende osaks jääb küüsi närida ja pabistada, kas saab vähemalt osa raha tagasi või ei? Äsja vahendas err.ee Hudsoni instituudi analüüsi, mille kohaselt 80% Hiina leibkondade rikkusest on seotud kinnisvara omamisega (loe siit). Kui kinnisvara sektor kukub, siis on mürin suur.
Häiresignaale tuleb mitmetelt teistelgi kinnisvarafirmadelt. Shimao’d loeti Evergrandest oluliselt vähem finantsiliselt ülevõimendatuks ettevõtteks, aga nende võlakirjade hinnad börsil on hetkel kokku kukkumas. Vaata joonist.
Allikas: Bloomberg
Oluline on muidugi ka vaadata nende maksmise kuuluvat võlga lähiaastatel ja pilt on jällegi rohkem kui murettekitav.
Allikas: Bloomberg
Kõige viimased sama valdkonna uudised Hiinast näitavad, et investoritele ja võlausaldajatele on tekkinud järgmine ’probleemne’ klient. Hong Kongis baseeruva Chinese Estates aktsiad kukkusid kolinal, kui väikeaktsionärid ei võtnud 4 HKD tasemelt vastu enamusosalust omava perekonna tehtud väljaostupakkumist (vaata joonist).
Allikas: Bloomberg
Millised on siis Hiina juhtkonna reaalsed valikud? Esimene, väike samm, juba on astutud. Hiljuti langetas Hiina keskpank natuke oma intressimäärasid, asendades kinnisvarasektori omanike sulgpadjad natuke karedama materjali vastu. Sellest muidugi ei pruugi piisata. Sharpminder usub, et Hiina karmide mängureeglite järgi tuleb nii investoritel kui ka võlausaldajatel 2022 a. võtta ette päris robustne ’juukselõikus’ (’Haircut’) ja maksku mis maksab lubatud elamispinnad valmis ehitada,. Iseasi on see, kas Hiina demograafiline areng pikemas perspektiivis vajab sellises tempos eluasemete lisandumist? Hiina majanduslik potentsiaal on samas alles avanemas. Vaata joonist.
Allikas: BSA Research 02.12.2021
Hiina kinnisvaraturul toimuv võib lihtsalt üle kanduda Lääne turgudele, eriti USA’sse, kus ’junk-bond’ korporatiivsete võlakirjade emiteerimine on viimastel aastatel oma tipptasemel. Kukub Hiina, kukuvad ka muud turud.
Šanghai, Pudong Foto: erakogu
Välispoliitika kalender mõjutab majanduse ja rahanduse arenguid kindlasti; siin on luubi all eeskätt Euroopas ja USAs toimuv. Sharpminderi 2022 a. oluliste välispoliitika sündmuste esiviisikusse mahtusid järgmised:
- Venemaa võimalik sõda Donbassis jaanuaris ja selle hirmutusena president Putini energiamängud ja ülbed nõudmised NATOle. Kui Kutuzovit ja Stalinit karm talv aitas, siis täna pole olukorrad võrreldavad, kuigi Euroopa on Vene gaasist ja osaliselt naftast tugevalt sõltuv. Samas võib laiaulatuslik sõda Ukrainas energiakandjate hindu veelgi tõsta ja survestada inflatsiooni Euroopas.
- Itaalia presidendivalimised jaanuaris See, kas Mario Draghi jätkab peaministrina või saab presidendiks, omab suurt mõju Euroopa arengutele. Teema on hästi kokku võtnud Nouriel Roubini ja Brunella Rosa hiljutises Project Syndicate loos (loe siit, paywall).
- Saksamaa ’valgusfoori’ valitsuse käimasaamine sotside juhtimisel. Sellest, milline saab olema uue Saksamaa poliitika ühtse Euroopa ja Venemaa suunal, oleneb Euroopa Liidu nägu vähemalt järgnevaks viisaastakuks.
- Prantsusmaa presidendivalimised aprillis ja parlamendivalimised juunis President Macroni tõsisemaks väljakutseks tundub seekord saavat hoopis konservatiivist naiskandidaat Pecresse mitte naine paremalt äärelt – Marine La Pen. Hetke pollingutes on Macron Pecresse ees juhtimas. Ühtlasi on Prantsusmaa valimised kogu Euroopa parempopulistide kandepinna oluliseks lakmustestiks (eriti arvestades nende väga nõrka sooritust Saksa Bundestagi valimistel septembris 2021).
- USA vahevalimised novembris Äsjane senaator Joe Manchin III ’lõplik’ seljakeeramine President Bideni 1,75 USD triljonisele sotsiaal- ja roheenergia paketile on kaardid täiesti segi löönud ja on ebaselge, mis edasi saama hakkab? Samas tasuks USA demokraatidel meeles pidada president Carteri kunagist ’poliitilist enesetappu’. Nimelt soovitas president Carter energiakriisi ja inflatsiooni haripunktis valijatel paksemad kampsunid selga panna ja termostaadid madalamale temperatuurile keerata.
Niisiis on algaval aastal vahetumas liidrid kõikides EL tuumikriikides. Pidagem meeles, et Brexitiga lahkunud UK pole kunagi olnud Liidu tuumiktegija ning ’muusika’ teevad ikka süda- Euroopa suured – Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Siiani on nii Prantsusmaa kui Saksamaa (varasemalt ka Berlusconi-aegne Itaalia) olnud üpris Vene-sõbralikud. Nüüdne Saksa välisminister on võtnud märksa teravama hoiaku ning seda olulisemaks muutub Putinile, kes võidab Prantsusmaal?
Igal juhul tõotab aasta 2022 tulla põnev nii majanduses kui poliitikas. Soovime, et selles põnevuses oleks rohkesti ka optimismi ja lootust paremale. Elame kaasa ja soovime oma lugejatele meeleolukaid pühi ja edukat uut aastat!
Head uut aastat! Foto: Melinda Nagy, Shutterstock