Jeremy Gratham ennustas oma hiljutises intervjuus Bloombergile, et tänane ’kõikide mullide ema’ lõhkeb lähiajal ja turgudel on ees suur šokk (loe lähemalt siit). Gratham on seni suhteliselt täpselt ennustanud nii dotcom mulli lõhkemist kui ka 2008-2009 kinnisvarakriisi. Tõsine tegija, aga ka vana kooli mees, kellel vanust üle 90ne.

Sharpminder ei anna soovitusi, seetõttu jätame lugejate endi otsustada, kas ’buy on the tip’ või kriitilise pilguga oma portfellid üle vaadata ja olla valmis halvimaks.

Fed’i juhi Powelli suunamuutusel on ka teine, poliitiline dimensioon. Janet Yellen on viimastel päevadel Bloombergi vahendusel osundanud, et Fed’i otsene ülesanne hetkel on vältida olukorda, kus inflatsiooni/palgatõusu spiraal väljub kontrolli alt (loe siit, paywall). Eks see sama oht on ka Eestis käega katsuda. U.S. Treasury juhi Yelleni ja President Bideni poliitiline vaade inflatsioonile on selge. 2022.a. vahevalimised ei ole mägede taga ja USA avalikkus on rohkem kui häiritud üha kiirenevast inflatsioonist. Fed’i uus ’kullilik’ lähenemine inflatsioonile läbi QE kiirendatud lõpetamise ja intressimäärade eeldatava tõusu peaks dollarit tugevdama. Dollari tugevnemine muudaks sisseostetavad naftasaadused suhteliselt odavamaks ja piiraks niimoodi energiakandjate hinnatõusu. Kaalul on President Biden’i 1,75 triljoni USD ’Build Back Better’ programm, mis on pühendatud sotsiaalsüsteemi radikaalsele ümberkujundamisele ja rohepöörde toetamisele. Bideni jaoks on kaalul kogu tema presidentuuri tulevik,  Demokraatide jaoks – enamuse säilitamine nii Kongressis kui Senatis, et oma poliitilisi eesmärke realiseerida.

Sharpminder toetab Fed’i juhi Jerome Powelli ümbersündi tuvist kulliks. Ka makro-arengud ei anna enam liiga suurt ruumi tõe eitamiseks inflatsiooni ohu osas. Oleme juba aasta algusest oma Tormilugudega viidanud suurele inflatsiooni ohule, kuigi siis oli  keskpankade ja paljude analüütikute valdav narratiiv inflatsiooni kiirelt ’üleminev’ iseloom. Täistööhõive, mis iganes see hetkel COVID oludes ka tähendaks ja inflatsiooni kiirenemine on kokku väga mürgine kokteil, millega pole mõistlik mängida. Loe sellest veelkord meie hiljutises ’Tapering’ loost (vaata siit).

’Taperingi’ lugu viitas ka vajadusele, et ECB inflatsiooni ohjamiseks midagi ette võtaks. Viimased inflatsiooninäitajad nii Euroala kui Baltikumi kohta on rohkem kui murettekitavad. Leedu on ühe varbaga peaaegu üle 10% inflatsiooni joone, meie seal lähedal koos Lätiga. Mõneti üllatav oli täna (04.12.) lugeda FT veergudelt ECB juhi Christine Lagarde sõnavõttu, et ECB jaoks on inflatsioon jätkuvalt ülemineva iseloomuga ja mingit intressimäärade tõusu ta 2022 aastaks ette hetkel ei näe. Kõlab kui ilmaennustus, et suvi 2022 saab olema soe ja ajutine istumine vatijopedes pole mingi probleem.

Balti riikide sh Eesti jaoks see hea uudis ei ole. Kui ECB oma rahapoliitilisi instrumente ei kasuta, siis võib käimaläinud inflatsiooni/palga spiraal Eesti majanduse ühel hetkel väga keerulisse olukorda panna. Vaid koduste eelarveliste meetmetega selle vastu ei saa. Viitasime oma varasemas ’tapering’ loos (loe siit), et Eesti jaoks saab olema reaalne oht kui Eurotsooni suured tuumikriigid ei ole valmis intressimäärade tõusuks ja meie peame siin Euroopa äärealal kaasa loksuma taludes kõrge inflatsiooni kõikvõimalikke majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi. Sharpminder hoiab kindlasti silma peal, kuidas tuvide ja kotkaste duell ECB’s oma lahenduse leiab. Loodame, et ECB leiab endast sarnaselt Fed’iga julgust ja tahet võtta inflatsiooni ohjamine oma mandaadi tuumaks.

Lõpetuseks põikame Eesti valitsuse tegemiste juurde, kus majandusküsimused liiguvad ’business as usual’ taktis. Selge fopaaga sai hakkama ettevõtlusminister Andres Sutt, kes algselt tembeldas EK kurja kirja 5G võrkude ultra aeglase rakendamise osas ’AK’ märkega. Ametkondlikust salatsemisest sai dokument vabaks alles peale kirja ’leidmist’ ajakirjanike poolt. Piinlik lugu, kui ei soovita oma tegematajätmisi tunnistada. Tõe huvides tuleb küll öelda, et probleemi juured on sügavamal kui istuv valitsus.

Teine oluliselt kurvem lugu on Eesti EL kliimapoliitika ’Eesmärk 55’ rakenduskavaga. Kaja Kallas pühendas sellele 6 sekundit oma pressikonverentsist ja natuke kummalise FB postituse 25. novembril. Keskkonnakomisjoni esinaine Yoko Alender selles ahtas teema kajastuses probleemi ei näinud, kuna kõik teadvat kliimast ja rohepöördest kõike ja avalikkusega arutada pole eriti vaja, sest ükski õigusakt seda ei kohusta. Piisab, kui Riigikogu komisjonid midagi arvavad. Eesti ei ole mitmetes ’Eesmärk 55’ küsimustes veel seisukohta kujundanud. Tundub, et lati alt on suure hooga läbi jooksnud ka Keskkonnaministeerium, kelle poolt koostatud Valitsuse seisukohti ei suudeta kuidagi adekvaatselt kommunikeerida. Kas on tõesti raske ’Eesmärk 55’  osas iga kolme samba osas koostada 4-5 slaidi, mis tooks esile põhiprobleemi ja meie võimalikud lahendused? Poliitikutele tasuks muidugi ka näidata, kuidas need haakuvad EL teiste liikmesriikide teadaolevate positsioonidega? ’Tädi Maali’ ja teised tublid kodanikud tahaksid aga lihtsalt teada, mis pagan 55? Ja mida see nende eluolule tähendab?

Valitsus paneks vist parema meelega ’Ametkondlikuks Kasutamiseks’ templi kogu Eesti positsioonipaberile ja meie poliitikale, rääkides samal ajal pateetilist juttu kaasamisest ja alt-üles koostatud strateegiatest. Ei tea, kas ongi juhus, et eesti argikeeles on Kahe näoga Janus mitte tulevikku pööratuse, vaid kahepalgelisuse metafoor?

Tulles loo alguse juurde, siis Fed juhi Jerome Powell pilgupööre minevikult tulevikku on vägagi tervitatav, kuigi see võib kaasa tuua turbulentsi aktsiaturgudel. Samas pole veel märke, et ECB sama innukalt uue vaate võtaks. Kui rääkida Eesti Valitsusest, siis ka kõige elementaarsemad kommunikatsiooniprobleemid ei tunud neile olevat ’transitory’ vaid püsiva iseloomuga. Nii on raske anda hinnangut, kust tullakse ja veel vähem, kuhu ollakse minemas?