FUDs

Foto: Nik Shiuliahin, Unsplash

Sharpminder

Meile pakutakse üha uusi akronüüme ja eufeisme. Eestis populaarsed JOKK skeemid  ja kobarkäkid on eufeismid kas päris kriminaalsele tegevusele või siis äärmisele ametialasele lohakusele. Tänapäeva inimene on hellakene, ei taha et asjadest otse räägitakse, pigem tahab ikka uusi eufeisme, mis lasevad meil ennast paremini tunda, et asi päris hull ikka ei ole. Viimane kobarkäkk sai uue kainestava pöörde kui vahistati MES juhatuse liikmed kahtlustatuna COVID laenude ja toetuste mittesihipärases jagamises. Sharpminderi jaoks siin üllatust ei olnud. Olime juba üsna ammu oma Kreeka reformide loos sellele võimalusele selgelt viidanud kui võrdlesime seatud meetme tingimusi ja kasusaajate nimekirja. Loe siit.

Ega see pole palju parem ka KredExi Porto Franco kaasusega. Vaatame, millega seal asi lõpeb. Mõningase üllatusega avastasime, et KredExi kaasustega otseselt seotud MKM poolne peadirigent asekantsler Viljar Lubi, on Kaja Kallase valitsuse poolt edutatud Eesti suursaadikuks UK’s. Ilmne ametikõrgendus. „Tuleb osata elada“ on ilmselt kohased märksõnad selliste kaasuste puhul. 

Finantsturgudel on üks levinum akronüüm FOMO – ’fear of missing out’. Arusaadavalt, kui turud rallivad ja krüptoturg aeg-ajalt üle keeb, siis kes ei tahaks sellest osa saada! FOMO ei ole klassikaline ’tööriist’ kutseliste ja kõrge analüüsivõimega investorite hulgas. Nemad vaatavad, kuidas konkreetset aktsiat või muud vara, mille ümber ažiotaaž käib, shortida elik lühikeseks müüa. Kõige ilmekamalt väljendab seda nn Gamestopi kaasus USA’s. Redditi keskkonnast inspireeritud massiivsele väikeinvestorite osturünnakule jäid mitmed kutselised investorid alla ja pidid oma ’shortide’ pealt kaotuse sisse võtma, mõni suutis lühikest aega koos verinoorte investorite armeega natuke rallit kaasa sõita.

Eks ka meil lõi see FOMO efekt korra kõik lambid põlema kui II samba raha hakkas septembri alguses inimeste kontodele voolama ja sealt edasi teatud mahus siis ka kohalikule börsile. Aga see pidu ei saa kaua kesta. FOMO on oma olemuselt üksiku investori ahnuse sünonüüm. Kui naabril läheb hästi, siis seda rõõmu peaks ju ka mulle jaguma; nagu tema suuremat maja või uhkemat autot. Investeerimise reaalsusega on sel siiski vähe pistmist. Oluliselt huvitavam ja olulistele probleemidele keskendunum on akronüüm – FUD (Fear, Uncertainty and Doubt). Kõige klassikalisem näide siin on turu suur volatiilsus, eelkõige krüptodel. Kui veel suhteliselt hiljuti kukkus Bitcoin korra järsult pea 50,000 USD tasemelt alla 30,000 USD tasemele, siis FUD oli aktsioonis. Krüptoturg on ca 2 triljoni USD, seega mitte väike, aga kui võrrelda mitteriiklike pensionifondidega, siis üpris mikroskoopiline.

Maailma Majandusfoorumi uuring näitab, et mitteriiklikud pensionifondid on hetkel alarahastatud ca 70 triljoni USD mahus ja see defitsiit kasvab ca 5% aastas kuni 400 triljoni USD’ni. See on reaalne FUD probleem. Vaata lisatud väikest joonist. Eestis on probleem mõneti teisene. Hetkel lõikavad Isamaa poliitikud loorbereid II samba vabakslaskmise pealt, aga see ei lahenda kuidagi pikaealisuse ja madala riikliku pensioniga seotud probleeme tulevikus. Uued lameteleviisorid, pehmed diivanid või kallilt ostetud Tallinna Börsi aktsiad ei lahenda pensionipõlve rahastamise probleemi vaid pigem võimendavad neid. Ka ei saa meie II samba pensionifonde võrrelda tööandja pensionifondide probleemistikuga, kus on tuleviku väljamaksed fikseeritud (defined benefit printsiip), meil sõltub väljamaksete maht inimese palgast (defined contribution) ja fondide tootlusest. Lõpptulem on seega turupõhine.  

Allikas: WEF

 

Turgude eeldatavad tootluste ootused on kesised. Oleme oma lugudes korduvalt osundanud väga lugupeetud investeerimisfirma GMO analüütilisele projektsioonile järgneva 7 aasta kohta. Mõned meie lugejad on sellest pessimismist vast juba tüdinenud, aga kordamine on tarkuse ema. Juuli lõpu seisuga on ootused erinevate varaklasside osas alljärgnevad.

Allikas: GMO

Vaata kuhu tahad, vaid miinus vaatab vastu. Võlakirjad võib üldse ära unustada ja õnned tuleb otsida väärtusaktsiates. Lühiajaliselt võib veel kõike juhtuda, kuigi aktsiate P/E suhted on ülikõrged,  aga võivad liikuda veelgi ülespoole. Mis puudutab turu laiemat ’mispricingut’, siis on huvitav tutvuda Dr Micheal Berry hiljutise Twitter avaldusega, et turg on hetkel noatera peal ja iga täna turule paisatud dollar suurendab üldist turukapitalisatsiooni 5 dollari võrra, mis on selgelt ebaloomulik. Dr M.Berry avalduse analüüsi võib vaadata sellelt Youtube lingilt. Teema on ka tõsiste akadeemiliste uurimiste subjektiks. Kui on soov end harida, siis peaks vaatama Xabier Gabaix (Harvard) ja Ralph S.J.Koijeni (Chicago ülikool) uurimust, mis avaldati mõned kuud tagasi. Link on leitav siit. Muidugi on võimalik turgu veelgi rohkem moonutada kui see suhe 1:5 suureneks. Mingit füüsilist piiri justkui ei oleks. Häda on käes siis, kui turg leiab ennast mingist minišokist ja kõik tunglevad põleva maja ukse poole. Siis võib käivituda vastupidine hoovus ja üks turult väljuv dollar võib hõlpsasti kaasa tõmmata veel 5 dollarit turuväärtuse langust. See oleks paljudele katastroof. Tõeline FUD. Hetkel turud juba võbelevad Hiina kinnisvaragigandi võimaliku kollapsi kartuses.

Aga minnes siit edasi mitteriiklike kogumispensionifondide traagikasse, siis allolev humoristlik joonis võtab FUD probleemi ilusti kokku.

Allikas: CLSA Bits-&-pieces

Pensionisüsteemide alarahastus on üldine probleem. Klassikaline hoob asjaga tegelemiseks on muidugi pensioniea järkjärguline tõstmine. Teisalt peaksid riigid igati soodustama inimeste pikaajalist säästmist. Isamaalik II samba lõhkumine seda küll kuidagi ei olnud. Kuidas see samm mõjutab nende populaarsust on iseasi. Üle Eesti tõusis IL populaarsus hopsti 8% peale. Kuna Tallinnas on IL toetus vaid 3% siis ei päde Turu-Uuringute sotsioloogide seletus, et isamaalaste toetust tõstis vastandumine Keskerakonnale oma vana ’Plats puhtaks!’ loosungiga (ERR, 20 sept. 2021) . Pigem meeldis rahvale ikka see näppude vahel krabisev penisoniraha.

Muidugi võib küsida, et kui turgude tootluse ootused on nii madalad, siis kuhu oma raha kasvama panna? Sharpminder konkreetseid investeerimissoovitusi  anda ei saa ega tohi. Pigem on vaja põhjalikult vaagida, millised aktsiad kõige suurema tõenäosusega elavad üle võimalikud süvamõõnad turgudel ja millised tooted/teenused on igal ajahetkel hädavajalikud?

CLSA analüüs viitab sellisele kiirelt kasvavale turusegmendile, mis puudutab erinevaid eluea pikendamise teraapiaid. Nii pakub Michael Drexler, Head of Financial and Infrastructure Systems, World Economic Forum, et eluea pikendamise teraapiatest saab vähemalt sama suur valdkond kui rohepöördest. Kui perioodil 1850 – 2020 kasvas oodatav eluiga iga dekaadiga ca 2,5 aasta võrra, siis nüüd nähakse, et järgmise kümnendi jooksul võib vastav number kasvada drastiliselt pea 30 aasta võrra. Prrr! Kõlab küll uskumatult, aga vaata joonist. Ning jõukamad inimesed on valmis selle võimaluse eest ka palju maksma.

Allikas: ONS

Kui palju siis tervelt elatud 10 aasta eest ollakse valmis välja käima? Kui usaldada uuringuid, siis palju. Vaata joonist.

Allikas: CLSA Bits-&-pieces

Muidugi, kui Eesti reaalsusesse tagasi tulla, siis ülaltoodud kategooriatesse enamus Eesti elanikkonnast ei mahu. Aga isegi kui sinu kogu varamaht on mõnisada tuhat eurot, siis kulutada sellest 10-20% kvaliteetse eluea pikendamisele ei ole palju. Seega on tervena elamise valdkond huvitav investeerimisvõimaluste poolest ja ka start-up’idel tasub selle kivi alt vähke otsima hakata. Pole just lihtne temaatika, aga kõik asjad ei peagi lihtsad olema.

Aga tulles tagasi loo alguses välja toodud kobarkäkkide, vorstidkauplemise või ka FUD tüüpi probleemide juurde, siis Sharpminderi jaoks terendab siin esimesena Eesti tervishoiusüsteemi rahastamismudeli teema. Oleme sellest ka ise varem kirjutanud viidates vajadusele minna praeguselt puhtalt palgafondi-põhiselt rahastamiselt üle rahastamisele üldmaksudest. Loe meie varasemat lugu siit. Lugesime põnevusega Tanel Kiigi poolt valitsuskabinetile 2021 mätsis tutvustatud kava. Loe siit. Mõtted tundusid olevat õiges suunas. Vaatasime-kuulasime ka Teenusmajanduse koja hiljutist, septembri alguses toimunud tervishoiu rahastamise teemalise konverentsi ettekandeid. Endise Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Maris Jesse ettekandes (vaadatav siit lingilt) joonistatud visioon inimese tuludepõhisele ravikindlustusele (senise palgapõhise ravikindlustuse asemel) tundus olevat sümpaatne ja suur samm õiges suunas. Sharpminder toetab selle tee valikut.

Samas tuleb tähele panna, et igal poliitikareformil on võitjad ja kaotajad. Vastasrinda asuvad tõenäoselt need oü-tajad, kes siiani on ravikindlustust maksnud vaid oma liba-miinimumpalgalt. Aktiveeruvad ka potentsiaalsed võitjad, kes näevad reformiplaanides šansse oma turupositsioone suurendada; näiteks kui uude rahastamissüsteemi õnnestub sisse suruda suurem erakindlustuse ja erameditsiini komponent. Selles plaanis tasub tähele panna, kes ravikindlustussüsteemi reformi arutelusid aktiivselt veavad ja alati nendel kohal on? Kindlustusseltsid ja erameditsiin pole Eestis enam selline kodukootud väikefirmade värk nagu ühekskümnendatel, nüüd on huvid suured ja lobi jõulisem.

On oht, et need huvirühmad tahaks asja suunata kuhugi Obamacare’i eelsesse USA tervishoiusüsteemi korraldusse, kus võtmerolli mängisid kindlustusseltsid ja juurdepääs raviteenustele oli majandusliku kindlustatuse alusel väga ebaühtlane. Miks peaks Eesti minema Ameerika teed, kui Euroopas on tervishoid alati olnud public affair ja viimased reformid on pigem otsinud võimalusi riiklike tervishoiusüsteemide mitmekesistamiseks selmet turuhuvidele loobumisvõit anda?

Kui Ratase II valitsuse korruptsioon ja osaliselt ka ebakompetentsus tõid kaasa skandaalid ja karjuva ebaõigluse riiklike kriisitoetuste jagamisel, siis Kaja Kallase valitsuse üheks oluliseks proovikiviks saab tervishoiu rahastamismudeli lahendus. Kas võetakse ette vorstikauplemine rahva tervise arvel või leitakse ühiskonda rohkem liitev lahendus? Tõeline FUD kaasus.

Foto: National Cancer Institute

Hinda ja jaga: