EKRE ja nende fanaatilised toetajad on palju Trumpi stiili ja tegemisi kopeerinud. Samas on Eesti copycatidel ka oma eripära. Trump on olnud pesueht populist, kes vastandab end kõigile institutsioonidele ja poliitilisele establishmendile. Lisaks ei unustanud ta ära oma peamist elektroraati – traditsiooniliste majandusharude töölisi, Kesk-Lääne farmereid ja lihtsalt vaeseid inimesi. COVIDi majanduse turgutamise paketis on olulisel kohal rahalised toetused leibkondadele, mida makstakse tuludeklaratsioonide alusel ja mis seega välistab toetuse andmise jõukamatele.

Lahkunud Ratase II valitsus ei pakkunud ühtegi toetusmeedet otse inimestele või leibkondale; Töötukassa palgatoetused käisid läbi ettevõtjate. Kuigi küsitluste järgi on EKRE toetajad põhiliselt Eesti maapiirkondades, ei ole siiani tulnud ka laiapõhjalisi meetmeid põllumajanduse või lihtsalt väikeettevõtluse toetuseks. Maaelu SA rahasid jagati valikuliselt ’omadele’ ning need hämarad skeemid ja ebavõrdne kohtlemine on juba pälvinud õiguskantsleri tähelepanu. Vaata siit.

Seega on trumpismi Eesti versioon teatud mõttes deviantne populism, sest ta on lähedane klientelismiga, mis a priori on populismi vastand. Trumpi kadumine võimult laseb Eesti copycatidel kindlasti ’auru välja’, ent peidab endas ka klientelismi taastugevnemise ohtu. Just seepärast ei saa lõpuni nõustuda Keit Pentus-Rosimannuse sõnadega, et „EKRE-vaba valitsus on väärtus omaette“. Kui uncivil war asendub korruptiivse võimuladviku ja peenelt varjatud klientelismiga, on Eesti astunud vaid „vihma käest räästa alla“, ei enamat. Porto Franco skandaal ja Keskerakonna hoiakud süüdistuste osas koos Tallinna Linnavalitsuse eitusega ei loo hetkel usaldust. Kogu KredExi ’pehmete’ laenude pakett on uuele valitsusele paras Pandora laegas ja lakmustest.

Loo lõpuks pakume President Bideni inauguratsiooni kõige säravama tähe – noore afroameerikalsest poeedi Amanda Gormani südameid võitnud räpp-luuletuse „The hill we claim“.