EKRE Šveitsi juust
Foto: Alexander Maasch, Unspalsh.
Sharpminder
Sharpminderile aukudega Emmentali ehk Šveitsi juust meeldib. Ilus kuldkollane värv, mõnus aroom ja tasakaalustatud maitse. Ja muidugi need huvitavad augud. EKRE on suve harjal pakkunud üldiseks kasutamiseks oma versiooni Šveitsi juustust. Kuigi maitse üle ei vaielda, jääb vägisi mulje, et EKRE müüb tõelise juustu pähe põhiliselt auke.
Vaatame lähemalt, millest EKRE Šveitsi juust kokku on pandud?
Faktoloogia
– 08.06. avaldas Tallink Grupp börsiteate, et on sõlminud KredExiga laenulepingu 100 miljoni EUR ulatuses andes tagatiseks 5 laeva. Need laevad on samas juba teistele pankadele panditud ja KredEx saab hüpoteegid seada vaid kaugematele järkudele;
– 25.06. tegi Eesti Finantsinspektsioon (FI) SEB pangale 1 miljon EUR trahvi rahapesu tõkestamise reeglite mittetäitmise eest. Samal päeval tegi Rootsi Finantsinspektsioon oma trahvi SEB’le 1 miljard SEK’i ca 96 miljonit EUR rahapesu tõkestamise reeglite ebakorrektse täitmise eest ennekõike Balti riikides;
– 03.07. avaldati uudis, et Rahandusminister Martin Helme sõlmis kokkuleppe Ameerika Ühendriikide advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivan LLP-ga õigusteenuse osutamiseks Eesti riigile rahvusvahelistes rahapesuga seotud uurimistes;
– 04.07. avaldati uudis EKRE kongressist, kus erakonna uus juht Martin Helme esines programmilise kõnega ja pakkus välja visiooni Eestist kui Läänemere Šveitsist;
– 06.07. tegi Kärt Anvelt videointervjuu Martin Helmega, kus viimane ei välistanud oma telekanali, ‘meie FOX News’ tegemist sügistalvel;
– 12.07. avaldati uudis, et USA finantsjärelevalve organid on teinud kohtus Deutsche Bank AG-le trahvi 150 miljonit USD, seda nii seksuaalkuritegudes süüdistatud Jeffrey Epsteini rahaülekannete ebapiisava jälgimise kui ka Danske Eesti filiaaliga seotud kuni 160 miljardi USD kahtlase raha ülekannete eest perioodil 2007-2015, mil Deutsche oli Danske peamine korrespondentpank USAs.
Alustagem siis algusest. Tallinkist ja tema KredEx laenust on meie blogis palju juttu olnud.
08.06. pressiteade kinnitas vaid seda, mida olime juba varem spekuleerinud – Tallink Grupil ei olnud mingeid lisatagatisi võtta ja kuivõrd valitsus oli juba teinud oma poliitilise otsuse igal juhul maksumaksja raha Tallinki suunata, siis reaalsetest tagatistest ka ei hoolitud. Formaalselt tegi laenuotsuse küll KredEx, aga sisuliselt andis Tallinkile tagamata laenu riik.
Pidi ikka hirmus kihk olema seda laenu sellisel kujul anda. Mõneti irooniline on see, et Sharpminder pidi paluma Andmekaitse Inspektsiooni sekkumist, et KredEx üldse meie teabenõudele vastaks. Musta huumori valdkonda kuuluvad KredExi selgitused, et nad eeldasid, et Sharpminder on juba rahuldatud MKM-i (sisutühjade) vastustega ja täiendavad selgitused on asjatud.
Nagu KredEx ei olekski iseseisev organisatsioon, koos selle juurde kuuluvate õiguste ja kohustustega! Veelgi parem ‘kirss tordil’ oli vastuse see osa, mis nentis, et KredExi kodulehel algselt kuvatud tingimused üle 10 miljonilistele laenudele olid karmimad kui VV määrusega seatud tingimused ja tänu meie tähelepanujuhtimisele on nüüd KredExi kodulehel tingimusi parandatud laenajatele soodsamas suunas.
Üldiselt ei ole Sharpminderil kahtlusi, et kõik helded riigiabi-laenud on seotud mingite vastuteenete või muu meeleheaga, mis kaarega peaksid erakonnale või erakondadele tagasi tulema. Iseasi kuidas see raha koju tuua? Keskerakonna 50,000 EUR seiklus on veel kõigil värskelt silmade ees varasematest jamadest rääkimata.
Vaadates kogu seda suurt ponnistust anda Tallinkile raha maksku mis maksab, kerkib paratamatult küsimus, et kuidas otsustajaid väärikalt tänatakse? Läbi erakonna eelarve on keeruline mingit raha suuremas mahus sisse võtta.
Võimalikule lahendusele viitas Martin Helme oma intervjuus Kärt Anveldile, lubades tuua telemaastikule EKRE oma Fox News’i. Tegemist pole kindlasti odava projektiga, aga seda ei pea ju rahastama läbi erakonna eelarve. Samas ei keelaks praegune Erakonnaseadus teha näiteks Infortar/Tallink/EKRE meediakanalit. Või kuidas?
Foto: Fox News Official logo
Järgmine auk EKRE Šveitsi juustus on rahapesu trahvid, täpsemalt Eesti FI ja teiste riikide järelvalveorganite poolt tehtud trahvid ning Ameerika advokaadibüroo kõrgeprofiililine palkamine Martin Helme poolt. Siin on nii sisulisi kui ka šou aspekte. Sharpminderi Raulil on hea meel, et FI sai teha juba miljoni eurose trahvi, kuigi taustal on Rootsi finantsjärelevalve oma miljardi SEK (ca 96 miljonit euro) trahviga. Suurusjärgud on erinevad.
Pole midagi kuulda, et Eesti nõuaks Rootsi valitsuselt osa sellest endale valurahaks ‘maine kahjustamise eest’. Seda ilmselt ka ei makstaks.
Selle taustal on Shrapminderile arusaamatu, miks palgata Eesti maksumaksja 3 miljoni euro eest üks USA advokaadibüroo?
Põhiline Martin Helme argument on, et advokaat aitab tuua osa trahviraha Eestisse tagasi ja see korvab kuhjaga advokaadibüroo palkamise kulud. Sharpminder kahtleb sügavalt, et see võiks olla tõsi. Martin Helmele meeldib rõhutada, et Eesti on rahapesu skandaalis olnud suur kahjukannataja. Muidugi on. Samas tuleks endalt küsida ka seda, mida Eesti riik tegi, et seda mainekahju poleks saanud tekkida? Küsimus on muidugi väga mitmetahuline, aga arvestatav osa heidutusmeetmetest on seotud trahvimäärade suurusega ja kahtlase raha arestimise lihtsusega.
Finantsinspektsioon on sisuliselt alates oma loomisest aastal 2001 rõhutanud vajadust rakendada finantssektoris kõrgemaid trahvimäärasid. See põrkus aga Justiitsministeeriumi ja seda juhtinud poliitikute (viimased olid enamuses Reformipartei ridadest) dogmatismile, et pole õige rakendada sektoraalselt erinevaid trahvimäärasid. Kuni käis Danske-pauk.
Mingem nüüd natuke detailsemalt sisse sellesse USA võimaliku rahalaeva juttu. Deutsche Bank, kes oli Danske põhiline korrespondentpank ja kelle kontodelt käis läbi ca 160 miljardit USD Danske Eesti kaudu liikunud raha (kogusummas üle 200 miljardi USD) sai USAs trahvi 150 miljonit, kuigi patte oli Deutschel rohkemgi (Epsteini kaasus, mis sai põhitähelepanu). Kas Eestil on lootus sellest 150 miljonist midagi endale saada?
Foto: Jonas Tebbe, Unsplash
On rohkem kui kaheldav, et USA valitsus U.S. Treasury näol oleks valmis meie kurbade silmade eest saatma siiapoole teele rahalaeva ükskõik millise summaga.
Iseenesest on väga hariv lugeda S&P Global Market Intelligence poolt 29.01.20 avaldatud lugu Danske võimalikke trahvide osas USA’s. Võtame seal avaldatu kiirelt kokku. Üldjuhul on USA rahapesu rikkumiste aluseks U.S. Bank Secrecy Act, aga selle alusel saab trahvida vaid USAs registreeritud panku, mida Danske ei ole. Neil on vaid väike esindus New Yorgis, mis vahendab USA investoreid Põhjala börsidele. Teine USA võimude võimalus on kasutada ‘U.S. criminal money-laundering control statutes known as 18 U.S.C. sections 1956 and 1957’, mille puhul on tõendamise nõuded väga keerulised, kuna võimud peavad näitama teadlikku ja tahtlikku rahapesu. Ühtki suurpanka puudutavat trahvimise näidet selle reegli alusel teada ei ole. Jääb veel USA sanktsioonidest eemale hoidmine, mille alusel trahviti mõned aastad tagasi BNP Paribas’i ca 9 miljardi USDga. Hetkel pole ühtegi viidet sellele, et Danske Eesti USA sanktsioonidest mööda hiilis.
Seega lihtsat juriidilist teed suure USA trahvini ei ole. Pigem on suur tõenäosus, et Danske puhul jääb peamiseks trahviks juba ära makstud 4 miljardi DEK, mille määras Taani järelevalve.
On mingi võimalus, et Danske lubab vabatahtlikult maksta x miljonit või miljardit, et kõik uurimised Danske vastu lõpetataks. Aga ta ei pruugi seda teha. Ja kui toimub vabatahtlik hüvitamine, siis milleks meile see USA õigusbüroo?
Advokaadibüroo palkamise juures tundub Sharpminderile, et suures rahapesu vastase võitluse entusiasmis ununes Martin Helmel vajadus teha selle 3 miljoni eurose teenuse ostmiseks riigihange.
Rahandusministeerium on riigihangete korrektse teostamise üle kontrolli teostav institutsioon. Aga kes peaks kontrollima kontrollijat? Riigikontroll või Prokuratuur? Siin meenub üks lugu lähiminevikust kui ITK arstid hankisid USAst ilma riigihanketa seljaoperatsioonide roboti, mida on praegu maailmas vaid 5 tükki. Tulemuseks oli kriminaaluurimine ja kuriteokahtlus. Mille poolest see õigusbüroo kaasamine nüüd teistmoodi lugu on?
Natuke heidab asjaoludele valgust ka Freeh Sporkin & Sullivan LLP pressiteade 03.07. Sealt võib lugeda, et büroo aitab Eestil luua kontakte USA järelevalveorganitega, nõustab Eesti järelevalve ja uurimisorganeid intervjuude tegemisel Eestis (???) ja mujal ning soovitab Eestile sobilikke rahapesu tõkestamise trahvimäärasid (???).
Seega on tegu pehme lobby töö kokkuleppega, mitte selgelt tulemusele orienteeritud lepinguga.
The Honorable Louis J. Freeh, Foto: Freeh Sporkin & Sullivan, LLP webpage
Mõneti kummastab pressiteates ex FBI juhi Freeh suhu pandud tsitaat – ‘Freeh said the probability that Estonian banks will receive part of the fines is very high’. Arusaamatu, millised Eesti pangad peaks USAst raha saama? See on amatöörlik näpukas väidetavalt väga soliidse õigusbüroo poolt. Trump oleks selle peale öelnud talle kunagi reality-TV saates The Apprentice kuulsust toonud lemmiklause ‘You are fired!’.
Niisiis süveneb tunne, et reaalset teed USA suure trahvirahani ei ole ja kogu see trall on vaid siseriiklikuks tarbimiseks tehtav show. Mille poolest see show erineks juba legendiks saanud Savisaare-Mutli-Sarapuu trummilöömisest Nõmme staadionil, mida tehti maksumaksja raha eest ja mille kohta on nüüd juba jõustunud ka kohtuotsus? See oleks küsimus ERJKle.
Foto: ERR
Martin Helme poolt manatud kuvand Eestist kui Läänemere Šveitsist on muidugi muinasjutuline. Samas liiga ilus, et seda oleks võimalik reaalses elus teostada. Lisaks on ka Šveitsil oma varjuküljed. Šveits on tuntud oma neutraalsuse poolest. Isegi ÜRO liikmeks sai see alles 2002 aastal pärast nappi ‘jah’ tulemust rahva hääletusel, kuigi 1986 analoogne referendum andis selge ‘ei’.
Kas Eesti puhul oleks siis vaikimisi eeldus Eexit ja NATO asendamine USA otsese sõjalise abiga?
Ei tundu liiga ahvatlev. Eesti on nii väike riik, et unilateraalsuse asendamine bilateraalsusega oleks hukutav. Majandusarengu kohta pole EKREl selget visiooni peale kohaliku ärieliidi otsese eelistamise. 1990ndate alguses tegi Eesti panuse avatusele ja rahvusvahelise kapitali kaasamisele. See tõi meile edu lätlaste ja leedulaste ees. Lätlased maadlevad siiani Vene ja kohalike oligarhide mõjudega, leedulased liikusid ekreliku rahvusromantilise majandusmudeli raames ja tulemuseks on aeglasem majanduskasv ning klientilismi paine.
Läänemere Šveitsi narratiivi ajas omal ajal (2011-2012) ka Finance Estonia algatajate rühm. Nii oli nende äriplaanis expressis verbis üsna kesksel kohal soov teenindada suurt Vene raha ja selle najal anda hoogu Eesti finantssektorile ja tekitada huvilistele tugevat rahavoogu. EAS palus Sharpminderist Raulil Finance Estonia rahataotlusele ekspertarvamus kirjutada. See tuli kriitiline, sest raske oli ette kujutada, kuidas suudetakse tõhusalt vahet teha puhtal ja mustal Vene rahal. Kuna Rahandusministeerium soovitas tungivalt Finance Estoniat rahastada, siis EAS muidugi ka raha andis. See juhtum näitab, et soov Vene raha pealt hästi teenida tundus paljudele ahvatlev olevat. Šveits oma pangasaladuse kiiva hoidmise traditsiooniga sobib tõepoolest hästi siin etaloniks. Eks seetõttu on paljude rikaste ja ilusate raha sinna ka pargitud.
‘Money talks’. Selline pragmaatiline vaade sobiks EKRE maailmapilti muidugi hästi. Kas mitte see pole üks põhjusi, miks Martin Helme on sügavalt eitav Põhjala narratiivi osas?
Põhjala riigid on maailmas tuntud kui läbipaistva valitsemise ja väga madala korruptsioonitasemega ühiskonnad. Igasugune susserdamine maksumaksja rahadega on taunitav mitte ainult järelevalve, vaid ka avaliku arvamuse poolt . Rootsi asepeaminister Mona Sahlini rikkus oma poliitilise karjääri totaalselt 90ndate keskpaigas kui krediitkaardid sassi ajas. Ta maksis küll 50,000 SEK tagasi koos 15,000 SEK ltrahviga ja vabandas avalikult, aga karjäär oli läbi. Soome hiljutine rahandusminister Katri Kulmuni pidi ministriportfelli käest panema kui selgus, et tema esinemiskoolitustele oli kulunud üle 50,000 EUR. Kulmuni on võtnud pangalaenu, et riigile tekitatud ebamõistlikud kulud korvata. Seda kõike Helme maailmas ei tundu olevat. EKRE kumiiriks on soolo-tegija Donald Trump, mis sest et alalistes pahandustes maksuameti ja kohtusüsteemiga.
Kokkuvõttes on Martin Helme Šveitsi juust siiski kahtlase maigu ja liiga paljude aukudega, et seda oleks võimalik toetada.
Foto: Xavier von Erlach, Unsplash