Meie aja kangelased

Foto: Marko Mumm, Eesti Ekspress.

Sharpminder

Ain Hanschmidt on kogu elu tubli mees olnud. Pärast ülikooli Läänemaale kolhoosi raamatupidajaks ja partorgiks suundunud noorest mehest on võrsunud Eesti riigi ja majanduse päästeingel. Vähemalt kui järjekordselt uskuda tema juttu, mida ta ajalehtede veergudel täna (09.05.2020) ajab. Kui poleks Tallinki tema hiilgaval juhtimisel, siis jääks elu Eestis seisma ja majandust poleks ollagi. ‘Murrame (kriisist) läbi’, nagu ütleksid selle peale elavad klassikud ja seda ütleb ka Ain. Aga elu on näidanud, et tema praalimisi (vaata meie Tallink/Bolt vol. 2 lugu) ei saa kohe kuidagi täie tõe pähe võtta. Saad vähemalt poolega petta.

Vaatame korraks natuke lähemalt, millise ettevõttega on meil tegu? Tallinki bilanssi ja võtmenäitajaid vaadates hakkab kohe silma, et likviidsuskordaja on viimasel kolmel aastal olnud oluliselt alla 1,0, eelmisel aastal lausa 0,5.

Likviidsuskordaja (acid test) näitab, mitme euro ulatuses on olemas likviidsed varad ühe euro lühiajaliste kohustuste tagamiseks, ehk kuidas ettevõte suudab täita lühiajalisi kohustusi. Ettevõte saab oma lühiajaliste kohustuste täitmisega hästi hakkama, kui likviidsuskordaja on suurem kui 1.

Seega on Tallink kui ralliauto, mis kihutab kiirusega 150-200 km/h. Vägev! Finantsvarusid neil suurt pole, ettevõtte elab pigem viimase piirini lühiajaliste laenude peal, aga mängib siiski ‘valge raketi (loe: laeva)’ kuvandiga.

Foto: Concha Mayo, Unsplash

Rallisport on eestlastele väga südamelähedane ja Ott Tänakule elavad kõik kaasa. Tallinki juhatuse liikmetele, kes Infotari eest Tallinkiga rallit sõidavad, makstakse hästi nagu tõelistele rallipilootidele. Eelmisel aastal said kaks lahkunud juhatuse liiget lahkumisel ‘kuldse käepigistuse’ 1,512 miljoni euro ulatuses. Pole paha. Ott väidetavalt teenib rohkem, aga ta on ka maailma parim. Tallinkil on nüüd see-eest uus teatrimehest ralliäss.

Kiiresti sõitmisel on muidugi see oht, et kui sõidulegend on vilets või oskusi napib, siis võib teravamas kurvis asi halvasti lõppeda. Halvemal juhul surm (loe: pankrot) või reanimatsioon (loe: saneerimine).

Aga pole hullu, kriisi ajal on Eestis kohe võtta tipparstide brigaad, kes on võimelised meditsiinilisi imesid tegema. Joostakse kiiresti sulepatjade sülemite ja rahatilgutitega kohale. Peaarst Jüri Ratas lohutab, tippkirurgid Martin Helme ja Taavi Aas opereerivad, nooremõed Viljar Lubi ja Lehar Kütt korraldavad, et kirurgidel oleksid riistad alati käepärast ja pärast operatsiooni vajalikud paberid vormistatud.

Mis siin siis valesti on?

  1. Ajastus. Iga PR inimene teab aabitsatõde, et kui asi on jama, siis avalda uudis võimalikult hilja reede õhtul. Antud juhul on kasutada veel lisaboonused nagu väga ilus ilm, Pronkssõduri lilletseremoonia ja positiivsete emotsioonidega Emadepäev. Halvasti lõhnavad sõnumid haihtuvad iseenest muude rõõmsate uudiste vahel ära. Laenu lõppsummaks jäi õnneks ‘ainult’ 100 miljonit eurot. Siim Kallast jälitab see õnnetu 10 miljoni dollari afäär ilmselt elupäevade lõpuni. Seekord on laual 10×10 miljonit. Eks ajaga muutuvad mängurid osavamaks ja panused suuremaks. Saab oleme huvitav jälgida, kuidas see avantüür asjaosaliste jaoks hakkab ajas lahti rulluma ning kuidas seda ‘luukere’ valimiste eel ikka ja jälle kapist välja tassitakse.
  2. Laenu intress on 12-kuu EURIBOR (viimane fikseering on -0,078%) + 2% ja tähtaeg 3 aastat. Tähelepanuväärne on, et riik on nii helde pankur, et ei eelda isegi jooksvaid intressimakseid ja võtab kogu raha vastu alles 3 aasta pärast. Tähelepanuväärne on ka see, et intressi määramisel lähtuti Tallinki vanadest laenude tingimustest. Eesti ‘arstid’ ilmselt ei adu, et on kriis ja kriisi ajal on raha hind teine. Nii korruptiivset tehingut, kus valitsus rahva rahaga nii jultunult toimetab, muud arenenud majandusega riigid ei tunne. “Me hoolime” – loosung on maksumaksjate jaoks eriliselt perversse vormi võtnud. Peaminister Ratas võib selle peale ühtse Eesti jutu kohe heaga ära unustada.
  3. Müstifikatsioon on ilmselt ka minister Taavi Aasa argument, et Tallink esitas tõendid (???), et nad kuskilt mujalt raha ei saa. Sharpminder soovib neid tõendeid näha ja selleks esitasime täna teabenõuded MKM ja KredEx’isse. Lehelugejad muidugi mäletavad, et LHV koos partneriga esitasid Tallinkile omapoolse laenupakkumise. Raskel ajal olid tingimused rasked, aga turupõhised, mida oleks saanud ka läbi rääkida. See, et need ei meeldinud Tallinkiga tegelastele on selge, sest kokkulepped riigi odava raha osas olid ilmselt juba tehtud. ‘Vorstid’ ja ‘sidrunid’ olid ilusti lauale pandud.
  4. Kuna tagatiste osas lubati täiendavat Tallink Grupi börsiteadet, siis hoiame teemal jätkuvalt silma peal. Sharpminderi tagasihoidlik eeldus hetkel on, et Tallinki varad on paljuski juba pangalaenude tagatiseks antud. Kui nüüd saab osa lühiajalise pangalaene maksumaksja rahaga re-finantseerida ja sealt mõned tagatised vabanevad, siis ehk midagi leitakse. Iseasi, kas tagatised saavad olema proportsionaalsed saadud laenuga.

Igal juhul on tegemist väga küünilise pretsedendiga Eesti poliitika ja majanduspoliitika ajaloos. Maksumaksjad toetavad siis lisaks kõigele alko kaubandust, rämpstoidu keti Burger King maaletoomist jne. Kurb, väga kurb.

kseniia-ilinykh-geQbjXYkt9E-unsplash

Foto: Kasenija Ilinyknh, Unspalsh

Hinda ja jaga:

Avalda arvamust: